toitumisalaste nõuete ja märgistuse täitmine

✉︎ info@knowledgehub.ee
☎︎ +372 5647 5579

Märgistuse kontrolltööriist

Märgistuse kontrolltööriist

Tooteinfo e-poes peab vastama samadele märgistuse nõuetele nagu pakendil. Küsimustik aitab märgata kohti, millele sa pole võib-olla veel tähelepanu pööranud.

1. Kas oled e-poe tootelehe info kopeerinud pakendilt või tootjalt saadud failist ilma sisu kontrollimata?
2. Kas klient saab tootenime lugedes koheselt aru, millega tegemist on?

Näide: „Õunamahl“ on selge; „Joogisegu“ on liiga üldine – kas on pulber või valmisjook ning millest see koosneb?

3. Kas tootenimi aitab eristada toodet samalaadsetest toodetest ja ei loo eksitavat muljet?

„Tatrajahust gluteenivaba pasta“ on üheselt mõistetav. Kui tootes on ka nisujahu, oleks „Tatrajahust pasta“ eksitav; kasuta „Tatra- ja nisujahust pasta“.

4. Kas seadusega määratud nimetust (nt šokolaad, mesi, või) kasutatakse ainult siis, kui toode vastab kõigile nõuetele?

Näide: „Piimašokolaad maisihelvestega“ peab vastama šokolaadimääruse koostisenõuetele; vastasel korral kasuta kirjeldavat nimetust (nt „Kakaomaius maisihelvestega“). Kaitstud nimetused (nt Feta, Cognac) on lubatud üksnes tingimuste täitmisel; Eestis on „Sõir“ lubatud vaid Setomaal/Võrumaal traditsioonilise retsepti järgi valmistatud juustul.

5. Kas kõik koostisosad on esitatud korrektses eesti keeles (sh sinu enda tõlge või valmistõlge on üle kontrollitud)?

Levinud vead: „söögisooda“ ≠ naatriumkarbonaat (õige on naatriumvesinikkarbonaat); „corn starch“ = maisitärklis (mitte maisijahu); „whey powder“ = vadakupulber.

6. Kas koostisosad on toodud kaalu alanevas järjekorras – suurimast väiksemani?

Järjekord näitab, millest toode peamiselt koosneb; vale järjestus võib olla eksitav.

7. Kas liitkoostisosad on sulgudes lahti kirjutatud ja loetletud eraldi koostisosadena?

Näide: „šokolaad (suhkur, kakaovõi, täispiimapulber, koorepulber (PIIM), kakaomass, emulgaator: letsitiin, vanilliin)“. Kui liitkoostisosa < 2% tootest, võib nimetuse asemel loetleda ainult selle komponendid; korduvad ained (nt suhkur) võib koondada.

8. Kui nimetuses/pakendil rõhutad mõnda koostisosa (nt maasikas, täistera), kas selle kogus on protsendina märgitud?

Näide „Maasikajogurt“: PIIM, suhkur, PIIMAVALK, maasikad (8%), modifitseeritud tärklis, stabilisaator (pektiin) …

9. Kas lisaained on koostisosade nimekirjas märgitud koos funktsiooni ja nimetuse või E-numbriga (nt emulgaator: letsitiin (E322))?

E-number pole kohustuslik, kuid lubatud; nimetuse kasutamisel peab see olema tarbijale arusaadav (nt „säilitusaine: naatriumbensoaat“).

10. Kas allergeenid on koostisosade loetelus selgelt esile toodud (nt rasvases kirjas või suurtähtedega)?

Allergeenid tuleb rõhutada ka liitkoostisosade sees, nt „majonees (taimeõli, MUNA, sinep, äädikas)“.

11. Kas toote netokogus on märgitud sobivas mõõtühikus (g, ml, kg või l)?
12. Kas säilitamistingimused on esitatud, kui need on ohutuse või kvaliteedi tagamiseks vajalikud (nt „Säilitada 0–4 °C“)?
13. Kas avatud pakendi lühem säilivusaeg on välja toodud, kui see erineb märgitud säilivusajast (nt „Pärast avamist tarvitada 3 päeva jooksul“)?
14. Kas tootelehel on välja toodud toidu eest vastutava ettevõtja nimi ja aadress (tootja, pakendaja või maaletooja)?

Õige: „Maaletooja: OÜ Toidukaubandus, Mustamäe tee 12, Tallinn, Eesti“. Vale: ainult e-poe haldaja andmed jaluses – see ei näita vastutajat.

15. Kas päritoluriik/lähtekoht on märgitud, kui see on kohustuslik või selle puudumine võiks eksitada (nt liha, kala, mesi, oliiviõli, värske puu- ja köögivili)?

Õige: „Päritoluriik: Hispaania“ (oliiviõli). Vale: päritolu puudub, samas kasutatakse Itaalia sümboleid („Traditsiooniline Itaalia kvaliteet“).

16. Kas toitumisalase teabe põhiandmed (energia, rasvad, süsivesikud, valgud, sool) on olemas?
17. Kas toitumisalane teave on esitatud õigel kujul ja nimetustega?

Järjekord: „Toitumisalane teave 100 g/100 ml kohta“ → Energiasisaldus (kJ/kcal) → Rasvad (g), millest küllastunud rasvhapped (g) → Süsivesikud (g), millest suhkrud (g) → Valgud (g) → Sool (g).

18. Kas vabatahtlikud väited (nt „gluteenivaba“, „käsitöö“) on tõesed ja vajadusel tõendatavad?

„Gluteenivaba“ on lubatud vaid < 20 mg/kg gluteeni puhul. „Käsitöö“, „looduslik“, „traditsiooniline“ ei tohi eksitada. Toitumisalased väited on lubatud vaid määruse (EÜ) nr 1924/2006 tingimustel.

19. Kas kasutatud terviseväited on lubatud (EL heaks kiidetud loetelus)?

Lubatud: „Kaltsium aitab hoida luid normaalsena“. Keelatud: haiguste ennetamise/ravimise väited (nt „ennetab osteoporoosi“).