Eesti rahvastiku terviseandmed näitavad, et laste ülekaalulisus ja tasakaalustamata toitumine on suurenevad probleemid. Toitumise edendamine koolides ja lasteaedades loob aluse parematele harjumustele ka täiskasvanueas. 

• Jaga Facebookis
• Jaga X-is
• Saada e-kirjaga

Mitmekesine toit

Praegu kehtiva „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ määruse eesmärk on tagada, et lasteasutuste toit oleks mitmekesine, tasakaalustatud ning vastaks toitumissoovitustele.  Sotsiaalministeerium on aga koostamas uut määruse eelnõu, mis arvestaks uuendatud toitumissoovitusi ja sisaldaks teisi olulisi muudatusi. 

Üks muudatus on, et vitamiinide ja mineraalainete sisaldust reguleeritakse toidusoovitustega. Näiteks peab koolilõunal iga päev pakkuma vähemalt 120 g köögivilju ning vanemates lasteaia rühmades 150 g köögivilju. 

Ühe teise muudatusena planeeritakse kehtestada nõuded lasteasutustes pakutavale toidu koostisele, mis on poest ostetud. Näiteks lastele pakutava leiva soola-, suhkru- ja kiudainesisaldusele on määratud kindlad piirid.  

Saaremaa lasteasutuste menüüde analüüs näitas, et toitlustamine vastab enamjaolt kehtivatele nõuetele, kuid uute standarditega kohanemine eeldab siiski teadlikke muudatusi. Analüüsisime 18 koolilõuna ning 20 lasteaia kahe nädala menüüd 2024. aasta maist 2025. aasta veebruarini.  

Milline pilt meie lasteasutustes avanes? 

Saaremaa lasteasutuste menüüde hindamisega soovisime saada ülevaadet lastele pakutava toidu valikust ja kvaliteedist ning teha ettepanekuid toitlustamise parendamiseks, pidades silmas just planeeritavaid, kuid veel kinnitamata, uusi nõudeid.  

Toitlustamine vastab suures osas kehtivatele nõuetele, kuid uute muudatustega kohanemine nõuab teadlikku lähenemist. 

Vähem küllastunud rasvhappeid ja liha 

Praegune kooli- ja lasteaiatoit ületab küllastunud rasvhapete soovitusliku (10% energiast) piiri. Samuti on sea-, veise- või lambaliha (punase liha), sh töödeldud lihatoodete, kogused liiga suured. Punase liha rasvasisaldusest umbes pool moodustavad küllastunud rasvhapped. Mõõdukas rasvade tarbimine ja küllastunud rasvhapete piiramine varases eas aitavad vähendada südame- ja veresoonkonnahaiguste riski ning aeglustada veresoonte lupjumist. 

Rohkem köögi- ja puuvilju ning marju 

Enamik koole (83%) ja lasteaedu (65%) ei paku piisavalt köögivilju, puuvilju ega marju. Nende vähene tarbimine võib põhjustada C- ja A-vitamiini, foolhappe, kaaliumi, magneesiumi, kiudainete ja antioksüdantide puudust ning mõjutada laste immuunsust, krooniliste haiguste riski ja seedimist. Eraldi võiks rõhku panna kaunviljade lisamisele.  

Pähklid, seemned ja kala menüüsse 

Pähkleid ja seemneid menüüdes peaaegu ei esinenud, kuigi need on olulised kiudainete, rasvlahustuvate vitamiinide ja mineraalainete allikad. Pähklites ja seemnetes on ülekaalus mono- ja polüküllastumata rasvhapped (oomega-3- ja oomega-6-rasvhapped) ning kui asendada osa küllastunud rasvhappeid polüküllastumata rasvhapetega, aitab see vähendada südame- ja veresoonkonnahaiguste riski.  

Kala peaks pakkuma kord nädalas 

Soovituslikust kala kogusest jäi puudu enamikus lasteaedades (75%) ja koolides (82%). Kala on väga hea D-vitamiini allikas, lisaks saab kalast arvestatavas koguses oomega-3-rasvhappeid, joodi, seleeni ning B6- ja B12-vitamiine. D-vitamiini ja joodi puudus võib mõjutada luude tervist, immuunsüsteemi ja ainevahetust. Seleeni ja B12-vitamiini puudus võib tekitada väsimust ja mõjutada närvisüsteemi tööd. 

Vähem lisatud suhkrut 

Lasteaialaste (80%) ja kooliõpilaste (65%) menüüs ületab lisatud suhkru hulk soovitusliku piiri. Magusad joogid, piimatooted ja suupisted ei tekita kõhus küllastustunnet, suurendades ülesöömise riski ja võivad põhjustada hambakaariese teket ning energiataseme kõikumisi ja väsimust. Näiteks tuleb vähendada (või asendada) hommikuputrudele lisatava moosi kogust. 

Sool ja töödeldud toidud kontrolli alla 

Menüüde toitainete koostise hindamisel selgus, et sageli kasutatakse toidulaual liiga palju soolaseid töödeldud lihatooteid (sh lisatud suhkruid ning maitsetugevdajat sisaldavaid tooteid) ja suhkrurikkaid piimatooteid. Paras väljakutse näib olevat ka sobivate leivatoodete ehk kiudainerikaste, madala soola- ja suhkrusisaldusega toodete kasutuselevõtmine. Mõnes lasteaias ja koolis pakuti magusaid hommikusöögihelbeid, komme, šokolaadi, küpsiseid, jäätist, kohukest ja poeküpsetisi. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata köögiviljade ja puuviljade varieeruvusele. 

Toitlustus Saaremaa lasteasutustes

Saaremaa lasteasutuste toitlustus nõuab teadlikku tegutsemist ja koostööd. Uued nõuded ei ole mitte üksnes kohustus, vaid võimalus pakkuda lastele tervist toetavat toitu. Toitlustajate abistamine, teadlikkuse tõstmine, koolitamine ning koostöö kohalike tootjate ja kauba tarnijatega on need võtmed, mis aitavad edukalt ellu viia vajalikud muudatused. Muudatused tuleb sisse viia järk-järgult, et kokad ja õpilased saaksid kohaneda. 

Eesti rahvastiku terviseandmed näitavad, et laste ülekaalulisus ja tasakaalustamata toitumine on suurenevad probleemid. Toitumise edendamine koolides ja lasteaedades loob aluse parematele harjumustele ka täiskasvanueas. 

• Jaga Facebookis
• Jaga X-is
• Saada e-kirjaga

Mitmekesine toit

Praegu kehtiva „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ määruse eesmärk on tagada, et lasteasutuste toit oleks mitmekesine, tasakaalustatud ning vastaks toitumissoovitustele.  Sotsiaalministeerium on aga koostamas uut määruse eelnõu, mis arvestaks uuendatud toitumissoovitusi ja sisaldaks teisi olulisi muudatusi. 

Üks muudatus on, et vitamiinide ja mineraalainete sisaldust reguleeritakse toidusoovitustega. Näiteks peab koolilõunal iga päev pakkuma vähemalt 120 g köögivilju ning vanemates lasteaia rühmades 150 g köögivilju. 

Ühe teise muudatusena planeeritakse kehtestada nõuded lasteasutustes pakutavale toidu koostisele, mis on poest ostetud. Näiteks lastele pakutava leiva soola-, suhkru- ja kiudainesisaldusele on määratud kindlad piirid.  

Saaremaa lasteasutuste menüüde analüüs näitas, et toitlustamine vastab enamjaolt kehtivatele nõuetele, kuid uute standarditega kohanemine eeldab siiski teadlikke muudatusi. Analüüsisime 18 koolilõuna ning 20 lasteaia kahe nädala menüüd 2024. aasta maist 2025. aasta veebruarini.  

Milline pilt meie lasteasutustes avanes? 

Saaremaa lasteasutuste menüüde hindamisega soovisime saada ülevaadet lastele pakutava toidu valikust ja kvaliteedist ning teha ettepanekuid toitlustamise parendamiseks, pidades silmas just planeeritavaid, kuid veel kinnitamata, uusi nõudeid.  

Toitlustamine vastab suures osas kehtivatele nõuetele, kuid uute muudatustega kohanemine nõuab teadlikku lähenemist. 

Vähem küllastunud rasvhappeid ja liha 

Praegune kooli- ja lasteaiatoit ületab küllastunud rasvhapete soovitusliku (10% energiast) piiri. Samuti on sea-, veise- või lambaliha (punase liha), sh töödeldud lihatoodete, kogused liiga suured. Punase liha rasvasisaldusest umbes pool moodustavad küllastunud rasvhapped. Mõõdukas rasvade tarbimine ja küllastunud rasvhapete piiramine varases eas aitavad vähendada südame- ja veresoonkonnahaiguste riski ning aeglustada veresoonte lupjumist. 

Rohkem köögi- ja puuvilju ning marju 

Enamik koole (83%) ja lasteaedu (65%) ei paku piisavalt köögivilju, puuvilju ega marju. Nende vähene tarbimine võib põhjustada C- ja A-vitamiini, foolhappe, kaaliumi, magneesiumi, kiudainete ja antioksüdantide puudust ning mõjutada laste immuunsust, krooniliste haiguste riski ja seedimist. Eraldi võiks rõhku panna kaunviljade lisamisele.  

Pähklid, seemned ja kala menüüsse 

Pähkleid ja seemneid menüüdes peaaegu ei esinenud, kuigi need on olulised kiudainete, rasvlahustuvate vitamiinide ja mineraalainete allikad. Pähklites ja seemnetes on ülekaalus mono- ja polüküllastumata rasvhapped (oomega-3- ja oomega-6-rasvhapped) ning kui asendada osa küllastunud rasvhappeid polüküllastumata rasvhapetega, aitab see vähendada südame- ja veresoonkonnahaiguste riski.  

Kala peaks pakkuma kord nädalas 

Soovituslikust kala kogusest jäi puudu enamikus lasteaedades (75%) ja koolides (82%). Kala on väga hea D-vitamiini allikas, lisaks saab kalast arvestatavas koguses oomega-3-rasvhappeid, joodi, seleeni ning B6- ja B12-vitamiine. D-vitamiini ja joodi puudus võib mõjutada luude tervist, immuunsüsteemi ja ainevahetust. Seleeni ja B12-vitamiini puudus võib tekitada väsimust ja mõjutada närvisüsteemi tööd. 

Vähem lisatud suhkrut 

Lasteaialaste (80%) ja kooliõpilaste (65%) menüüs ületab lisatud suhkru hulk soovitusliku piiri. Magusad joogid, piimatooted ja suupisted ei tekita kõhus küllastustunnet, suurendades ülesöömise riski ja võivad põhjustada hambakaariese teket ning energiataseme kõikumisi ja väsimust. Näiteks tuleb vähendada (või asendada) hommikuputrudele lisatava moosi kogust. 

Sool ja töödeldud toidud kontrolli alla 

Menüüde toitainete koostise hindamisel selgus, et sageli kasutatakse toidulaual liiga palju soolaseid töödeldud lihatooteid (sh lisatud suhkruid ning maitsetugevdajat sisaldavaid tooteid) ja suhkrurikkaid piimatooteid. Paras väljakutse näib olevat ka sobivate leivatoodete ehk kiudainerikaste, madala soola- ja suhkrusisaldusega toodete kasutuselevõtmine. Mõnes lasteaias ja koolis pakuti magusaid hommikusöögihelbeid, komme, šokolaadi, küpsiseid, jäätist, kohukest ja poeküpsetisi. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata köögiviljade ja puuviljade varieeruvusele. 

Toitlustus Saaremaa lasteasutustes

Saaremaa lasteasutuste toitlustus nõuab teadlikku tegutsemist ja koostööd. Uued nõuded ei ole mitte üksnes kohustus, vaid võimalus pakkuda lastele tervist toetavat toitu. Toitlustajate abistamine, teadlikkuse tõstmine, koolitamine ning koostöö kohalike tootjate ja kauba tarnijatega on need võtmed, mis aitavad edukalt ellu viia vajalikud muudatused. Muudatused tuleb sisse viia järk-järgult, et kokad ja õpilased saaksid kohaneda. 

Eesti rahvastiku terviseandmed näitavad, et laste ülekaalulisus ja tasakaalustamata toitumine on suurenevad probleemid. Toitumise edendamine koolides ja lasteaedades loob aluse parematele harjumustele ka täiskasvanueas. 

• Jaga Facebookis
• Jaga X-is
• Saada e-kirjaga

Mitmekesine toit

Praegu kehtiva „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ määruse eesmärk on tagada, et lasteasutuste toit oleks mitmekesine, tasakaalustatud ning vastaks toitumissoovitustele.  Sotsiaalministeerium on aga koostamas uut määruse eelnõu, mis arvestaks uuendatud toitumissoovitusi ja sisaldaks teisi olulisi muudatusi. 

Üks muudatus on, et vitamiinide ja mineraalainete sisaldust reguleeritakse toidusoovitustega. Näiteks peab koolilõunal iga päev pakkuma vähemalt 120 g köögivilju ning vanemates lasteaia rühmades 150 g köögivilju. 

Ühe teise muudatusena planeeritakse kehtestada nõuded lasteasutustes pakutavale toidu koostisele, mis on poest ostetud. Näiteks lastele pakutava leiva soola-, suhkru- ja kiudainesisaldusele on määratud kindlad piirid.  

Saaremaa lasteasutuste menüüde analüüs näitas, et toitlustamine vastab enamjaolt kehtivatele nõuetele, kuid uute standarditega kohanemine eeldab siiski teadlikke muudatusi. Analüüsisime 18 koolilõuna ning 20 lasteaia kahe nädala menüüd 2024. aasta maist 2025. aasta veebruarini.  

Milline pilt meie lasteasutustes avanes? 

Saaremaa lasteasutuste menüüde hindamisega soovisime saada ülevaadet lastele pakutava toidu valikust ja kvaliteedist ning teha ettepanekuid toitlustamise parendamiseks, pidades silmas just planeeritavaid, kuid veel kinnitamata, uusi nõudeid.  

Toitlustamine vastab suures osas kehtivatele nõuetele, kuid uute muudatustega kohanemine nõuab teadlikku lähenemist. 

Vähem küllastunud rasvhappeid ja liha 

Praegune kooli- ja lasteaiatoit ületab küllastunud rasvhapete soovitusliku (10% energiast) piiri. Samuti on sea-, veise- või lambaliha (punase liha), sh töödeldud lihatoodete, kogused liiga suured. Punase liha rasvasisaldusest umbes pool moodustavad küllastunud rasvhapped. Mõõdukas rasvade tarbimine ja küllastunud rasvhapete piiramine varases eas aitavad vähendada südame- ja veresoonkonnahaiguste riski ning aeglustada veresoonte lupjumist. 

Rohkem köögi- ja puuvilju ning marju 

Enamik koole (83%) ja lasteaedu (65%) ei paku piisavalt köögivilju, puuvilju ega marju. Nende vähene tarbimine võib põhjustada C- ja A-vitamiini, foolhappe, kaaliumi, magneesiumi, kiudainete ja antioksüdantide puudust ning mõjutada laste immuunsust, krooniliste haiguste riski ja seedimist. Eraldi võiks rõhku panna kaunviljade lisamisele.  

Pähklid, seemned ja kala menüüsse 

Pähkleid ja seemneid menüüdes peaaegu ei esinenud, kuigi need on olulised kiudainete, rasvlahustuvate vitamiinide ja mineraalainete allikad. Pähklites ja seemnetes on ülekaalus mono- ja polüküllastumata rasvhapped (oomega-3- ja oomega-6-rasvhapped) ning kui asendada osa küllastunud rasvhappeid polüküllastumata rasvhapetega, aitab see vähendada südame- ja veresoonkonnahaiguste riski.  

Kala peaks pakkuma kord nädalas 

Soovituslikust kala kogusest jäi puudu enamikus lasteaedades (75%) ja koolides (82%). Kala on väga hea D-vitamiini allikas, lisaks saab kalast arvestatavas koguses oomega-3-rasvhappeid, joodi, seleeni ning B6- ja B12-vitamiine. D-vitamiini ja joodi puudus võib mõjutada luude tervist, immuunsüsteemi ja ainevahetust. Seleeni ja B12-vitamiini puudus võib tekitada väsimust ja mõjutada närvisüsteemi tööd. 

Vähem lisatud suhkrut 

Lasteaialaste (80%) ja kooliõpilaste (65%) menüüs ületab lisatud suhkru hulk soovitusliku piiri. Magusad joogid, piimatooted ja suupisted ei tekita kõhus küllastustunnet, suurendades ülesöömise riski ja võivad põhjustada hambakaariese teket ning energiataseme kõikumisi ja väsimust. Näiteks tuleb vähendada (või asendada) hommikuputrudele lisatava moosi kogust. 

Sool ja töödeldud toidud kontrolli alla 

Menüüde toitainete koostise hindamisel selgus, et sageli kasutatakse toidulaual liiga palju soolaseid töödeldud lihatooteid (sh lisatud suhkruid ning maitsetugevdajat sisaldavaid tooteid) ja suhkrurikkaid piimatooteid. Paras väljakutse näib olevat ka sobivate leivatoodete ehk kiudainerikaste, madala soola- ja suhkrusisaldusega toodete kasutuselevõtmine. Mõnes lasteaias ja koolis pakuti magusaid hommikusöögihelbeid, komme, šokolaadi, küpsiseid, jäätist, kohukest ja poeküpsetisi. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata köögiviljade ja puuviljade varieeruvusele. 

Toitlustus Saaremaa lasteasutustes

Saaremaa lasteasutuste toitlustus nõuab teadlikku tegutsemist ja koostööd. Uued nõuded ei ole mitte üksnes kohustus, vaid võimalus pakkuda lastele tervist toetavat toitu. Toitlustajate abistamine, teadlikkuse tõstmine, koolitamine ning koostöö kohalike tootjate ja kauba tarnijatega on need võtmed, mis aitavad edukalt ellu viia vajalikud muudatused. Muudatused tuleb sisse viia järk-järgult, et kokad ja õpilased saaksid kohaneda. 

Eesti rahvastiku terviseandmed näitavad, et laste ülekaalulisus ja tasakaalustamata toitumine on suurenevad probleemid. Toitumise edendamine koolides ja lasteaedades loob aluse parematele harjumustele ka täiskasvanueas. 

• Jaga Facebookis
• Jaga X-is
• Saada e-kirjaga

Mitmekesine toit

Praegu kehtiva „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ määruse eesmärk on tagada, et lasteasutuste toit oleks mitmekesine, tasakaalustatud ning vastaks toitumissoovitustele.  Sotsiaalministeerium on aga koostamas uut määruse eelnõu, mis arvestaks uuendatud toitumissoovitusi ja sisaldaks teisi olulisi muudatusi. 

Üks muudatus on, et vitamiinide ja mineraalainete sisaldust reguleeritakse toidusoovitustega. Näiteks peab koolilõunal iga päev pakkuma vähemalt 120 g köögivilju ning vanemates lasteaia rühmades 150 g köögivilju. 

Ühe teise muudatusena planeeritakse kehtestada nõuded lasteasutustes pakutavale toidu koostisele, mis on poest ostetud. Näiteks lastele pakutava leiva soola-, suhkru- ja kiudainesisaldusele on määratud kindlad piirid.  

Saaremaa lasteasutuste menüüde analüüs näitas, et toitlustamine vastab enamjaolt kehtivatele nõuetele, kuid uute standarditega kohanemine eeldab siiski teadlikke muudatusi. Analüüsisime 18 koolilõuna ning 20 lasteaia kahe nädala menüüd 2024. aasta maist 2025. aasta veebruarini.  

Milline pilt meie lasteasutustes avanes? 

Saaremaa lasteasutuste menüüde hindamisega soovisime saada ülevaadet lastele pakutava toidu valikust ja kvaliteedist ning teha ettepanekuid toitlustamise parendamiseks, pidades silmas just planeeritavaid, kuid veel kinnitamata, uusi nõudeid.  

Toitlustamine vastab suures osas kehtivatele nõuetele, kuid uute muudatustega kohanemine nõuab teadlikku lähenemist. 

Vähem küllastunud rasvhappeid ja liha 

Praegune kooli- ja lasteaiatoit ületab küllastunud rasvhapete soovitusliku (10% energiast) piiri. Samuti on sea-, veise- või lambaliha (punase liha), sh töödeldud lihatoodete, kogused liiga suured. Punase liha rasvasisaldusest umbes pool moodustavad küllastunud rasvhapped. Mõõdukas rasvade tarbimine ja küllastunud rasvhapete piiramine varases eas aitavad vähendada südame- ja veresoonkonnahaiguste riski ning aeglustada veresoonte lupjumist. 

Rohkem köögi- ja puuvilju ning marju 

Enamik koole (83%) ja lasteaedu (65%) ei paku piisavalt köögivilju, puuvilju ega marju. Nende vähene tarbimine võib põhjustada C- ja A-vitamiini, foolhappe, kaaliumi, magneesiumi, kiudainete ja antioksüdantide puudust ning mõjutada laste immuunsust, krooniliste haiguste riski ja seedimist. Eraldi võiks rõhku panna kaunviljade lisamisele.  

Pähklid, seemned ja kala menüüsse 

Pähkleid ja seemneid menüüdes peaaegu ei esinenud, kuigi need on olulised kiudainete, rasvlahustuvate vitamiinide ja mineraalainete allikad. Pähklites ja seemnetes on ülekaalus mono- ja polüküllastumata rasvhapped (oomega-3- ja oomega-6-rasvhapped) ning kui asendada osa küllastunud rasvhappeid polüküllastumata rasvhapetega, aitab see vähendada südame- ja veresoonkonnahaiguste riski.  

Kala peaks pakkuma kord nädalas 

Soovituslikust kala kogusest jäi puudu enamikus lasteaedades (75%) ja koolides (82%). Kala on väga hea D-vitamiini allikas, lisaks saab kalast arvestatavas koguses oomega-3-rasvhappeid, joodi, seleeni ning B6- ja B12-vitamiine. D-vitamiini ja joodi puudus võib mõjutada luude tervist, immuunsüsteemi ja ainevahetust. Seleeni ja B12-vitamiini puudus võib tekitada väsimust ja mõjutada närvisüsteemi tööd. 

Vähem lisatud suhkrut 

Lasteaialaste (80%) ja kooliõpilaste (65%) menüüs ületab lisatud suhkru hulk soovitusliku piiri. Magusad joogid, piimatooted ja suupisted ei tekita kõhus küllastustunnet, suurendades ülesöömise riski ja võivad põhjustada hambakaariese teket ning energiataseme kõikumisi ja väsimust. Näiteks tuleb vähendada (või asendada) hommikuputrudele lisatava moosi kogust. 

Sool ja töödeldud toidud kontrolli alla 

Menüüde toitainete koostise hindamisel selgus, et sageli kasutatakse toidulaual liiga palju soolaseid töödeldud lihatooteid (sh lisatud suhkruid ning maitsetugevdajat sisaldavaid tooteid) ja suhkrurikkaid piimatooteid. Paras väljakutse näib olevat ka sobivate leivatoodete ehk kiudainerikaste, madala soola- ja suhkrusisaldusega toodete kasutuselevõtmine. Mõnes lasteaias ja koolis pakuti magusaid hommikusöögihelbeid, komme, šokolaadi, küpsiseid, jäätist, kohukest ja poeküpsetisi. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata köögiviljade ja puuviljade varieeruvusele. 

Toitlustus Saaremaa lasteasutustes

Saaremaa lasteasutuste toitlustus nõuab teadlikku tegutsemist ja koostööd. Uued nõuded ei ole mitte üksnes kohustus, vaid võimalus pakkuda lastele tervist toetavat toitu. Toitlustajate abistamine, teadlikkuse tõstmine, koolitamine ning koostöö kohalike tootjate ja kauba tarnijatega on need võtmed, mis aitavad edukalt ellu viia vajalikud muudatused. Muudatused tuleb sisse viia järk-järgult, et kokad ja õpilased saaksid kohaneda.