Toidualane teave, olgu see pakendil, e-poes või reklaamlehes, ei ole lihtsalt turundustekst. Tegemist on õiguslikult reguleeritud infoga, mille täpsuse ja vastavuse eest vastutab toidukäitleja, kelle nime all toodet turustatakse. Praktikas võib see olla tootja, maaletooja, e-poe pidaja, jaemüügikett või muu vahendaja – sõltuvalt sellest, kes andis toote kohta info ja kelle kaudu see tarbijani jõuab. Oluline on mõista, et vastutus kehtib nii kohustusliku teabe (nt koostisosad, allergeenid, säilivusaeg) kui ka vabatahtliku teabe (nt „käsitsi valmistatud“, „gluteenivaba“, „looduslik“) puhul.

Toidutoote pakend

Toidupakendil olev teave – näiteks energiasisaldus, koostisosade loetelu ja allergeenide märgistus – kuulub toidualase teabe hulka ning selle õigsuse eest vastutab üldjuhul toidukäitleja, kelle nime all toodet turustatakse. Praktikas on see sageli tootja, kui tema koostab ja trükib info otse pakendile. Kui see käitleja asub väljaspool EL-i, läheb vastutus üle importijale, kes toote liitu turule toob.

Kui aga maaletooja lisab pakendile tõlke või kleebise (näiteks eesti- või muukeelse info), muutub vastutajaks maaletooja – isegi juhul, kui tõlge põhineb tootja originaalil või tootja ise selle koostas. Oluline on see, kes edastab info lõpptarbijale.

E-poe vastutus tooteinfo edastamisel

E-poes kuvatav tooteinfo – olgu selleks koostisosade loetelu, toitumisalane väide, reklaamtekst või tõlge – ei ole pelgalt edasi antud tootjamaterjal. Kui info ilmub e-poe platvormil, vastutab selle sisu eest e-poe haldaja, sõltumata sellest, kust see algselt pärineb.

Näiteks, kui tootelehel esitatakse väide „ei sisalda gluteeni“, tuleb enne selle avaldamist kontrollida, et toode vastab kehtivatele nõuetele – gluteenisisaldus peab olema alla 20 mg/kg (vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 828/2014). Isegi kui see väide põhineb tootja või hulgimüüja andmetel, ei vabasta see e-poodi vastutusest – lõppastmes on just tema see, kes edastab info tarbijale ning peab tagama selle täpsuse ja seaduslikkuse.

Kes vastutab reklaamlehes esitatud tooteinfo eest?

Kui jaekett koostab reklaamlehe või tootekataloogi, milles toodet tutvustatakse näiteks väitega „suhkruta jogurt“, siis ei ole tegemist lihtsalt tootja info vahendamisega. Selline väide on käsitletav toidualase teabena, kuna see mõjutab tarbija ostuotsust ning edastatakse jaeketi nimel.

Seetõttu vastutab jaekett toidualase teabe olemasolu ja õigsuse eest – ka juhul, kui väide pärineb tootjalt. Kui selgub, et reklaamitud jogurt tegelikult sisaldab lisatud suhkrut, ei saa jaekett vastutust vältida: tema on teabe edastaja ja vastutab selle eest, et info oleks korrektne ja mitteeksitav.

Konkreetselt väite „suhkruta“ puhul tuleb järgida määruse (EÜ) nr 1924/2006 tingimusi, mille kohaselt toode ei tohi sisaldada rohkem kui 0,5 g suhkruid 100 g või 100 ml kohta. Kui see kriteerium ei ole täidetud, on väide eksitav ning vastutus lasub jaeketil, kes selle levitas.

Kes vastutab toidupoes esitatud tooteinfo eest?

Lähed näiteks Coopi füüsilisse kauplusesse ja võtad riiulilt toote, mille pakendil on kirjas „gluteenivaba“. Selle info on pakendile lisanud tootja või maaletooja, kelle nimi on märgistusel. Sel juhul vastutab tema väite õigsuse eest, kuna tema esitas teabe turule.

Kui aga sama toote juures on Coopi enda koostatud riiulisilt või reklaamtekst, kus seisab samuti „gluteenivaba“, kuid tegelikult ei vasta toode selle väite nõuetele (nt gluteenisisaldus ületab 20 mg/kg), siis vastutab Coop. Kuna just jaekett edastas selle väite tarbijale oma nimel, peab ta tagama, et info oleks tõene ja vastaks seaduses sätestatud tingimustele.

Sama põhimõte kehtib ka Coopi e-poes. Kui tootelehel on kirjas „gluteenivaba“ ja see osutub ebatäpseks, vastutab e-poe haldaja – isegi siis, kui info pärineb tootja kataloogist. Oluline ei ole niivõrd allikas, vaid see, kes teabe tarbijani toob.

Toidualane teave restoranis, kohvikus või cateringi teenuses

Toidualase teabe esitamise kohustus ei piirdu üksnes pakendatud toiduga. See laieneb ka kõikidele toitlustusasutustele – sh restoranid, kohvikud, catering-ettevõtted, online-tellimused sh toidukullerplatvormid nagu Bolt Food või Wolt. Oluline on mõista, et vastavalt määrusele (EL) nr 1169/2011 vastutab info õigsuse eest alati see toidukäitleja, kes teeb toidu lõpptarbijale kättesaadavaks – olgu info kirjas menüüs või öeldud suuliselt.

Näiteks, kui kohviku menüüs seisab, et kook on „laktoosivaba“, peab see väide olema tõene ning vastama laktoosivaba väite nõuetele. Kui hiljem selgub, et kook siiski sisaldas laktoosi, ei saa kohvik vastutust veeretada tarnijale – info andis klientidele just kohvik, ja tema vastutab selle õigsuse eest. Sama kehtib ka allergeenide info kohta, toitumis- ja terviseväidete puhul (nt „gluteenivaba“, „valgurikas“) ja ka vabatahtlike väidete osas (nt „käsitöö“, „kohalik“, „öko“).

Toitlustuse ettevõte peab:

• tundma enda poolt pakutavate toitude koostisosade sisu,
• vajadusel peab küsima tarnijalt kirjalikke kinnitusi (nt laktoosivaba tooraine kohta),
• tagama, et info on töötajatele kergesti kättesaadav ja arusaadav,
• ning hoolitsema selle eest, et suuliselt edastatud teave vastaks kirjalikele andmetele.

Tarbijal peab olema võimalus küsida ja saada vajalikku teavet enne tellimuse esitamist – see on seadusest tulenev miinimumnõue, mitte pelgalt hea tava.

Kuidas tõendada oma hoolsust?

Kuigi lõppvastutus toidualase teabe eest lasub selle edastajal – olgu selleks tootja, maaletooja, jaekett või e-poe haldaja –, on oluline, et info vahendaja suudaks vajadusel tõendada, kust info pärines ja milliseid samme ta selle kontrollimiseks astus.

Sellised tõendavad materjalid võivad olla:

• Tarnijalt saadud kirjalikud kinnitused (nt väite „gluteenivaba“ või „laktoosivaba“ kohta)
• Laborianalüüside tulemused (oma- või tellimuspõhiselt)
• E-kirjavahetus ja dokumendid, mis kinnitavad info päritolu ja selle kontrollimist
• Tooteinfo kontrollimise sisekorrareeglid või tööjuhendid
• Näidisetiketid, pakendid, tõlked koos allikaviitega
• Töötajate juhendmaterjalid – nt allergeniinfo jagamise juhised

Need ei pruugi sind täielikult vastutusest vabastada, kuid näitavad, et oled tegutsenud heas usus ja siira sooviga järgida seadust.

Tarbija eeldus

Paljud tarbijad eeldavad, et kogu tooteinfo pärineb tootjalt ja vastutab vaid tema. Tegelikkuses jaguneb vastutus mitme osapoole vahel – e-poed, jaeketid, toitlustajad, maaletoojad, reklaami tellijad vms. See tähendab, et üks ja sama väide – näiteks „gluteenivaba“ – võib sõltuvalt esituskohast olla erineva osapoole vastutada.

Seetõttu on oluline, et kõik, kes toidualast teavet vahendavad, mõistaksid oma rolli vastutajana – mitte ainult seadusandlikust vaatenurgast, vaid ka tarbija usalduse hoidjana. Just sellega algab aus ja läbipaistev toidukultuur.